KOERTETREILER
jaanuar 27, 2014
Kellel rohkemalt kelgukoeri, vajab hädasti vahendeid nende veoks. Esmajoones on vaja koertetreilerit - ehk siis kuudistikku järelkäru peale.
Tellisime Ain Reppol, kes ise pikaajaline ja edukas kelgukoerandusega tegeleja (ikkagi mitukümmend alaska huskyt, alaska malamuuti tema Mutimuudid kennelis) selle asjanduse. Monoliitne ehitus veekindlast vineerist, mis siis sai paigutatud järelkärule (esialgu laenatud kärule). Nelja mehega upitasime ta peale (iseenesest väga raske ta ei ole, aga sülle üksinda ka ei võta). Kolm koeraboksi ühelpool, kolm teiselpool. Boksi mahtus 2-3 täiskasvanud grööni koera - alaska malamuute paigutatakse kahekaupa..
Panime põhud iga kuudi põhjale ning upitasime veidi ehmunud koerad sisse.
Vaid Bamse puhul nägime, kuidas koer mõnuga sukeldus kuuti. Aga tema pärit Norrast, kus selle asjaga ta juba tuttav oli.
Aga ka teised koerad harjusid ruttu uue pesaga.
Nüüd on meil võimalus sõita kuhu tahes. Vahel ka meie Leoski teedel on lumeoludega veel kehva. Siis laadid enamik koeri treilerisse ja sõit sobilikku kohta. Näiteks Vaskna järvejääle.
Aga võib ka kaugemale. Esialgu on kavatsus umbes 15 km raadiuses Haanjast sõita kelgusõidu huviliste juurde kohale tasuta. Pikematel otsadel on siiski vaja meie aja- ja kütusekulu kompenseerimist.
Tore on looduskaunis kohas laager maha laadida ning suunduda koerteparvega rajale (peaasi - et ei oleks segavaid hulkuvaid koeri..)
Siiski - kõik mured ei ole veel võidetud. Võimsamat autot vaja (kui Ihatsi mäele minev tee lume all või kiilajääs - siis jääme oma Leoskile lõksu). Ning laenatud järelkäru asemel on oma siiski parem!
0 kommentaari